suvi on tulekul ja mul on kuidagi mõnus tunne see. nagu midagi oleks kohe-kohe juhtumas. natuke isegi selline ärevus on sees nagu enne reisile minekut. tegelt ma lähengi homme maja peale jälle. haapsalusse on nii tore sõita, ainult poolteist tundi bussiga. selle aja sees jõuan ma umbes tunni mängida arvutiga tsivilisatsiooni või sims2-te ja siis veel pool tundi kuulata britnit või georgi või madonnat (oleneb, millest ma parasjagu unistan) nii, et ka kõik minu ümber seda kuulevad (oi ma kujutan ette, kuidas mingid tegelased võivad mõtelda, et nii suur mees ja kuulab britnit).

maja peal on nii ilus. kuldnokad on omale pesakasti uue kodu leidnud ja linavästrikud on pugenud puuriita. viimati seal olles oli terve niit nurmenukkudest kollane ja ma käisin emaga nende õisi noppimas, et neid kuivatada ja talvel teed teha. nüüd peaksid kullerkupud ja piibelehed juba õitsema ja puud täies lehes olema. oehhh.. ja seal jooksevad metskitsed ja üks suur sarvedega põder lausa koduhoovist läbi. ja peakohal tiirutab suurte tiibadega kotkas, oma saaki otsides (ma tahaks tegelt, et ta koliks mujale, kuna ma tahaks ühe posti püsti ajada, et kured omale pesa tuleks tegema, neil oleks seal palju nastikuid, keda süüa). suvel tärkavad niidu peal igasugused käpalised, sel suvel uurin kindlasti, millised need täpselt on.

aga nüüd magama. homme lippan eksamile ja siis haapsalusse. ma pean grammofoni laadima panema. ohh.. ja homme võtan ma kaili plaadi ka kaasa.