täna tegin terve potitäie pastat ja siis veel terve persetäie pannkooki ja sõin ennast seaks. keili loomulikult ei saa aru, miks peab nii palju süüa tegema või et miks üldse sööma peab. ilmselt saaks ilma söömiseta jälle kaks eurot kokku hoitud. igaljuhul ma ütlesin talle, et kui ta oleks 28 aastane mees, kaaluks 95 kilo ja käiks trennis sama palju kui mina, siis teaks ta, miks ma süüa armastan.

esmaspäeval sõitsin ma münchenisse, täiesti üksi, kuna see lehm ajas mul sita keema. parkisin auto kuskile suvalisele kõrvaltänavale ja kõmpisin kesklinna lõvijahile. seal on erinevad firmad omale rentinud lõvikujud ja siis need üle värvida lasknud. kunagi hiljem müüakse need oksjonil maha, raha läheb heategevusse. neid peaks olema üle neljasaja, mina sain kätte 58. linnas kõndides leidsin ma otseloomulikult üles ka tänava, kus olid kõrvuti kõik peened brändid. cartieri aknal oli 87000 eurone käekett. valentino aknal olid kõige ilusamad kleidid, mida ma oma silmaga näinud olen.

..aaaa, siinkohal tuli meelde, et laupäeval käisime keiliga salzburgis mozarti requiemi kuulamas. see oli nii tohutult ilus, et ma istusin seal peamiselt silmad kinni oma pead liigutades. peale kontserti kõndisime veel natuke linnas. väga ilus oli, jõulutuled ja puha. escada aknal oli üks kohutavalt ilus kleit, mida ma kohe pikemalt imetlema jäin. keili arvates oli see mingi suvaline narts, mida ta kindlasti selga ei paneks (see maksis 2000 eurot, ilmselt sellepärast). ta oskab ikka tuju täiega alla tõmmata.

igatahes.. münchenis .. linna keskväljakul oli jõuluturg ning ühe magusakäru juures ei suutnud ma kohe üldse otsustada, mida võtta ja mida jätta. ostsin omale neli ülisuurt sokolaadikesta ja maasika, munalikööri ja mingiasjamaitselise vahu täidisega magusat asja ning sõin need suht kiiresti ära platsi kõrval asuvas raamatupoes, kus passisin pool tundi dvd leti ääres. samuti teadmata, mida võtta ja mida jätta. lõpuks ei võtnudki midagi, vaid ostsin omale kaks terry prachetti raamatut. saksa keeles, aber natürlich.

kohe peale jõule sõidan ma koos kolme maroko tshikiga budapesti. alguses pidime hispaaniasse minema, a kuna kõigil näpud põhjas, siis pidi midagi odavamat välja mõtlema.

aastavahetus kisub londoni poole.