ära hõiska enne õhtut, onju.

eile, kui meil oli erasmuste koosolek, siis soovis internatsionaalse osakonna juhataja meie kahega eraldi rääkida. saime teada, et meil lubatakse siiski võtta need saksa keelsed ained, mida olime soovinud siia tulles saada. täna helistas mulle ka meie saksa keele õppejõud eestist ja siis tuli välja, et koolist oli helistanud üks prorektoritest isiklikult sellele juhatajale ja seletanud, miks meile nende ainete võimaldamine nii vajalik on. päris huvitav. olin selle teemal rääkinud oma kooli õppeosakonnaga just eelmine nädal ja ilmselt hakkas sealt siis asi hargnema, kuni prorektorini välja. päris vinge kool mul.

see tähendab nüüd, et saame juurde saksa keelsed ärijuhtimise ja turunduse. ja järgmisel semestril veel midagi, ei mäleta kohe, mida.

aga põnev oli seda juhatajat jälgida. nagu vagus poiss oli kohe võrreldes selle kindla ei -ga, mis meile algusesnäkku paisati. saksa keele õppejõud rääkis ka, et teda oli vist päris kõvasti tambitud. kahju kohe. a noh, mis teha.

ma olen haiglane. mitte haige, kuna palavikku mul pole, aint mingi eri rõve köha ja juba taanduv kurguvalu. pühapäeva öösel ei saanud viimase pärast magadagi. sõin terve öö igasuguseid ema poolt kaasapandud ravimeid risti ja ilmselt tänu sellele vastu hommikut ka magama jäin. homme on kodune päev. ei trügi kohe mitte kooli. loomulikult ei saanud keili sellest aru, et ta peab kooli üksi minema. et ma peaks ka ikka minema. persse mingu. ma pean terveks saama, sest reedel lähme me internatsionaalidega oma esimesele ekskursioonile lähedal asuvasse loodusparki, kus veedame tervelt kaks päeva. hakkame nii pea iga teine nädal kuskil käima. külastame veel swarovski ja riedel glasi ja bmw ja sandozi tehaseid ja mingit hõbedakaevandust ja mingeid asju veel. päris põnev peaks olema.

ja kuna ma olen haiglane, siis ei saanud ma ka täna minna koos keili ja mingite internatsionaalidega suusatama. ma olin nii kade, kui keili rääkis, et oli 3200 meetri kõrgusel omal lauaga käe välja väänanud. aga nohh.. hooaeg pole enam üldse kaugel ja kaua ma ikka haige enam olen. võibolla lähen pühabä ise ka proovima.

aga nüüd tudile. järsku on homme juba parem.