pühapäeval käisin emaga helisingis täikal. jube palju rahvast oli seal nagu alati. leidsin sealt kaks asja, mis mulle väga palju huvi pakkusid. esimene oli kasutatud chaneli käekott, mis mõtlesin, et oleks emale jube hästi istunud. müüja ütles, et pidavat täiesti originaal olema ja et kuna seda mudelit enam ei toodeta, siis maksab 500 eurot. nii palju siis sellest. teine meeliköitev ese või esemed olid kaks imetoredat sebra kuju, üks suurem ja teine väiksem. need maksid 300 eurot. mul on liiga kallis maitse.

eile vaatasin tänu toaantennile kodus tv3-e. sealt tuli esmalt mingi nõme saade, kus kolm pubekat (kas siis kaks poissi ja tüdrk või kaks tüdrukut ja poiss) marki teevad. igatahes jäin seda vaatama, kuna kuulsin, kuidas nad seal omavahel sulaselges soome keeles räägivad. ja ise imestan, et miks tõlget all ei ole. ometi eesti keelne kanal ja otse see nagunii ei tule. mõni minut hiljem hakkasin siiski teravamalt kuulama seda ja selgus, et nad räägivad ikka eesti keeles. issand jumal.

tänasest on mul veel kaks tööpäeva. ma ei suuda enam kolmandat, nagu alguses plaanisin. mul on selg juba teist nädalat põrguvaludes ja mu silmad oleks ilma imeliste tilkadeta stabiilselt punased, hommikust õhtuni. sellised nad igatahes olid enne, kui ma avastasin, et mul on tilgad kaasas.

ja laubä tulen ma eestisse, et investeerida oma itaalias raiskamiseks plaanitud raha auto peale, kuna vend teatas eile, et koos talvekummidega läheb igasuguste vidinate vahetamine ja töö maksma kuusteist tonni. ajeeeeee. vähemalt tingisin ma auto hinnast kümme alla. kasu seegi.