A. Vivaldi, The Four Seasons

Autumn – Concerto in F Major

Adagio molto

"Fà ch' ogn' uno tralasci e balli e canti

L' aria che temperata dà piacere,

E la Staggion ch' invita tanti e tanti

D' un dolcissimo Sonno al bel godere."

nii tore on avastada enda jaoks jälle selliseid geniaalseid palasid, nagu vivaldi neli aastaaega. paljud võiks pidada seda kitshiks, ära leierdatud jamaks, kuid ma arvan, et seda siis peamiselt tänu kevade esimesele osale. rohkem vist seda kuulata ei viitsita. minu arvates on eriti võimsad just need kolm ülejäänut. suvalises järjekorras mängituna ja silmad kinni kuulatuna. just nagu praegu.

ma tulin täna maalt ja ma olen ääretult rahul endaga. ma sain nii palju tööd tehtud suvilas, ja isa saab kamina järgmisel nädalal valmis, ja siis seinad kaetud ja nii edasi ja edasi. ja ma varastasin onu maa pealt pisikese kadaka, mille ma istutasin maja lähedale. tegelt võiks seda nimetada päästeoperatsiooniks, kuna mu onu on täielik värdjas. ma loodan, et see pisike jääb ellu ikka, ma rääkisin temaga korduvalt ka, et ta ikka vastu peaks ja alla ei annaks. kadakatega on nii, et nad peab istutama täpselt samas suunas, kuidas nad maast võetud on. nii ma igatahes tegin ka.

(ja TEIE armsad tipp ja täpp - ma paistan nüüd vist natuke intelligentsem välja, kui ma tervet nelja aastaaega siia üles ei pannud, vaid killukese sügist ainult onja :D:D:D)

je vais à dormir.

bonne nuit et à bientot!