mul on vaja jõudu. pole seda, kohe mitte üldsegi.
ma palun jõudu. mul on kõrini sellest jõuetusest.
ma olen ennast vahule jooksnud.

kui seal on keegi, siis palun mulle jõudu. palju jõudu. sellist, mis aitaks mul igapäevaelugagi hakkama saada. ma ei suuda enam.. isegi meeletu koolitöödega kurnamine ei aita.

palun. palun. palun. palun.
palun mulle jõudu.

mis toimub?
mul on jälle masendus. selline kurgupõhjas nuuksuv masendus, mis ei lase normaalselt mõtelda. mis masohhistlikult kisub mu mõtted halbade asjade peale. selle peale, kui mõtetut elu ma elan. kui mõtetu ma ise olen. ja ükskõik, kui palju ma ka ei unistaks ilusast, ikka leian ma ennast sealt põhjast pori sees vingerdamast. mul ei lähe hästi. kohe kuidagi ei lähe hästi. ma ei suuda ennast peeglistki vaadata. endale silma vaadata. pilk uitab igalpool mujal näos.
mõnikord ma mõtlen surma peale. huvitav, kas see teeks mu elu kergemaks? mõnikord on mul nii nii raske olla, et ma mõtlen selle peale, kuidas ütlen siin head ööd ja siis jään magama. ma nii tahaks puhkust sellest kõigest, mille sees ma olen. ma tahaks sellest välja. aga ma lihtsalt ei tea, kuidas seda teha. mul pole õrna aimu ka, kuidas.

A. Vivaldi, The Four Seasons

Autumn – Concerto in F Major

Adagio molto

"Fà ch' ogn' uno tralasci e balli e canti

L' aria che temperata dà piacere,

E la Staggion ch' invita tanti e tanti

D' un dolcissimo Sonno al bel godere."

nii tore on avastada enda jaoks jälle selliseid geniaalseid palasid, nagu vivaldi neli aastaaega. paljud võiks pidada seda kitshiks, ära leierdatud jamaks, kuid ma arvan, et seda siis peamiselt tänu kevade esimesele osale. rohkem vist seda kuulata ei viitsita. minu arvates on eriti võimsad just need kolm ülejäänut. suvalises järjekorras mängituna ja silmad kinni kuulatuna. just nagu praegu.

ma tulin täna maalt ja ma olen ääretult rahul endaga. ma sain nii palju tööd tehtud suvilas, ja isa saab kamina järgmisel nädalal valmis, ja siis seinad kaetud ja nii edasi ja edasi. ja ma varastasin onu maa pealt pisikese kadaka, mille ma istutasin maja lähedale. tegelt võiks seda nimetada päästeoperatsiooniks, kuna mu onu on täielik värdjas. ma loodan, et see pisike jääb ellu ikka, ma rääkisin temaga korduvalt ka, et ta ikka vastu peaks ja alla ei annaks. kadakatega on nii, et nad peab istutama täpselt samas suunas, kuidas nad maast võetud on. nii ma igatahes tegin ka.

(ja TEIE armsad tipp ja täpp - ma paistan nüüd vist natuke intelligentsem välja, kui ma tervet nelja aastaaega siia üles ei pannud, vaid killukese sügist ainult onja :D:D:D)

je vais à dormir.

bonne nuit et à bientot!

ma lähen täna jälle haapsalusse. nii tore kohe, kui ma selle peale mõtlen. pole seal juba niinii ammu käinud. ema käis vahepeal sotsis puhkamas ja tõi mulle sealt midagi toredat ja venna käis sitsiilias ja tõi sealt midagi toredat, niet nüüd ootab mind seal kaks toredat asja :). ja homme hakkame me isaga kaminat tegema. päris lahe. tegelt peaks suvilas ka ülemise korruse ära soojendama, siis saaks sealt täiesti mugavalt ka talvel tööd teha, kui kamin valmis oleks, kütaks aga seda ja teeks tööd. ja nii olekski ehk järgmine suvi valmis maja juba. järgmisena on plaanis ehitada väliköök kuskile metsa või metsaalla ning siis peaks ka tegema sinna pisikese tööriistakuuri, kuhu mahuks ka murutraktor ära, mille me, ma loodan, järgmine aasta soetame. ja siis ma hakkan põrrapõrra mööda põldu panema ja ajan kõik nurmenikkujad alla.

ja siis ma sain ema käest teada, et meil on seal lähedal ka kuskil natsa metsa, kuhu ma plaanin sel sügisel veel minna, et seal paar kõrget puud maha võtta. neist teen ma väravapostid. ja nende peale tuleb üks konstruktsioon, millest ma praegu ei räägi kellelegi, kes tahab, näeb seda siis kui valmis on. oi ja siis mul on ju üks vanavana palgijupp juba ootamas, mille ma venna suvilast tõin. sellest teen ma oma majja laelambi, sellise ästi vinge, a ma ei ütle millise. kui sellest äge saab, siis selliseid võiks lausa müüma hakata. mingi rämeda hinna eest muidugi. disain ometigi ju.

oehh. mul on nii palju plaane suvilaga ja kohe ei teagi kust otsast alustada või et kas saavadki kõik teostatud. ennast tundes jäävadki need enamasti plaanideks, unistaja nagu ma olen. aga võibolla mitte. kümne aasta pärast on see koht ehk just selline nagu ma tahan. aega ju on, kiiret pole kuskile.

dieet

niisiis.

eile käisin poes ja veetsin seal umbes nelikümmend minutit tiireldes erinevate riiulite vahel ja otsides asju, mida ma süüa tohiks. loomulikult tohin ma süüa igasuguseid asju, aga kuna ma olen väga kindlalt otsustanud (vähemalt) kuu aega pidada ranget fat-bad, carbos-bad -dieeti, siis ei saa ma omale lubada igasuguseid toredaid asju, nagu näiteks pastat. (oehhhh).

niisiis.

tegelikult ma sain omal korvi ilusti asju täis. kodus arvutasin hiljem, et minu poest ostetud 18 eseme keskmine rasvasisaldus saja grammi kohta oli 1,14. päris hea, onju. kui juba mingis tootes oli rasvasisaldus üle 5%, siis oli see juba big no-no minu jaoks.

poes see loomulikult nii hea välja ei paistnud. isegi kõige lahjemas majoneesis on 15% rasva (mille pärast mul oli niiiii kahju lahkuda selle leti juurest). õnneks leidsin ma salatikastme, kus oli 0% rasva, samuti ka 0% valku ja naeruväärsed 8% süsivesikuid. see tähendab, et selles on ainult vett, soola ja terve persetäis E -d. teadmiseks siis, et kõik salatikastmed, millest läbi pole võimalik näha, sisaldavad vähemalt 23% rasva. (oehhhh).

kui olin juba lahkumas poest, peale seda kui olin leidnud riisi-tatra ümmargused kuivikud, milledes pole ka mitte midagi muud peale heade soovide (kuid mis on tegelt jube head), astusin ka juustuleti juurde. sellise ilmega, nagu täiskasvanud astuvad vana liivakasti juurde, et "vaat siin me mängisime ja oi kui palju toredaid mälestusi see kaasa toob endas". ja sealt vaatas mulle vastu ülitore philadelphia extra light toorjuust, milles ainult 5% rasva, mille ma õrnalt värisevate kätega oma toidukorvi paigutasin. maitsest pole mõtet rääkida. ta on peamiselt mänguleivaviilu ja 1%-e rasvasisaldusega kalkuniviilu vahe täitmiseks, kuna ma pole veel harjunud paljast leiba singiga sööma.

niisiis.

söön ma praegu kanafileed, mille praadisin kolme tilga õli ja veega pannil ja naudin teda sellisena. koos piimaga, kus on 0,05% rasva.

ja siis ma lähen trenni.