reede, oktoober 19, 2007

say that you stay a little

mingi üleüldine väsimus on koguaeg peal. pole ju sellise koormusega harjunud, nagu siin koolis on. ja koguaeg on mingi imelik kartus peal, et ma mingipärast ei lõpeta kooli ära. ehk see on lihtsalt selline imelik tõmblemine enne lõppu.

pidevalt olen ma oma mõtetega kuskil eemal. saksamaal. järgmine nädal olen ma seal.
ma tahan olla koguaeg üksi, eemal teistest inimestest. nädalavahetusteks kaduda siit linnast. et mitte sattuda kokku nende pooltuttavatega kuskil mõtetus klubis, kus nad oma näljast limaste naeratustega oma saledaid puusi hööritades mu tähelepanu püüavad. kus ma pean ennast maani täis jooma, et täiesti külmalt naeratades ilma vabandust palumata nende jalgel talludes oma ego upitada võiksin.

ma hakkan vanaks jääma. enam ei jõua juua nii nagu kunagi. eelmine nädal kui väljas käisime neljabä, siis ärkasin reedel kell seitse alles. õhtul. veel laubä oli suht sitt olla. kuid märt tegi oma töö ja haigus oli läinud :).

ma tahan siit ära. ja ma lähen siit ära. kahe ja poole kuuga olen ma paremini kui kunagi varem aru saanud sellest, et minu koht ei ole siin.
see territoorium ei paku mulle seda, mida ma vajan kõige rohkem oma elus. külmavärinaidtekitavatpealaestjalataldadeniläbiraputavat- ihukarvutõstvatpööraseksajavattahtmatultnaeratamapanevat- puhastsiirastilmamingisugustetingimustetapeadpööritavat- käsikäesjoostesmeolemevõitmatudstiilisimalatmulonjumala-
pohhuimuustmaailmastkuimaomapeadsulsülessilmadkinnihoian
armastust.

nii lihtne on see minu jaoks.

save room for my love