mulle nii meeldib maal olla. märgata neid pisikesi asju, mis seal toimunud on selle aja jooksul kui ma ära olen olnud.

--hein kasvab kahe nädalaga väga palju--kuldnoka pojad teevad juba nii suurt lärmi oma pesakasti sees--meie maa peal on kaks kummalist põõsast täiesti täis imeilusaid, valgeid ja lõhnavaid õisi--metsa all on ennast sirgu ajanud kaks ööviiulit, mis peaksid kohe-kohe õitsema hakkama--muulukad on täies õies nii, et maa on kohati valge--vaesed toomingad on usside poolt ära söödud ja raagus nagu talvel--ja va paju, millest ma omastarust kaks nädalat tagasi jagu sain, on terve hunniku väikseid võrseid püsti ajanud--

maal oli nii palav. päike paistis otse pea kohal ja kõrvetas mu õlad ära.

ja ma rehasin omal käed villi.

lahe:)

ps. siiski olen ma seisukohal, et parem sitt eestlane, kui täiuslik välismaalane. ma olen masohhistlik patrioot. nagu tõsine patrioot ikka.

"ma tulen homme, hommikul"
aga mida homme hommikul pole, on torumees.

ilmselt ei saa ma aru sellest keelest, mida siin kohati räägitakse. minu jaoks on homme hommikul aeg järgmisel päeval enne lõunat, kuid minu torumehe jaoks tähendab see mingisugust abstraktset hetke tulevikus. kahe nädala sees igatahes ei ole sellist ajahetke nagu `homme hommikul`, kuna sellest hetkest kui ma tegin talle ülekande oma gaasikütte materjalide osas, on läinud juba kaks nädalat. ja selle aja jooksul on see vaene mees läbi elanud auto ülevaatuse tegemise (mis LOOMULIKULT ei sujunud nii nagu peaks), mingisuguse pumbajaama õhkulendamise (milline KOLETU õnnetus) ning hulga erinevaid haiguseid (mille jaoks ta käis Hiiul terve eilse päeva proove andmas).
igatahes oskan ka mina seda keelt nüüd. võlakiri. inkasso. ja täna.

ja mind täiesti üllatab sellise 40+ generatsiooni suhtumine. täna tartust tallinnasse sebe kahekordsega sõites küsisin reisisaatjalt (kellel oli täiesti kohutav äranüsitud perse peas), et kas tohin alla istuda. tema vastas selle peale: "lapsed, vanurid ja pensionärid." MHH?!? et MIDA? mis keeles sa kuradi lehm räägid? ma oskan ka igasuguseid erinevaid sõnu oma suust täiesti seosetult välja ajada. ja kui palju teil siis neid lapsi, vanureid ja invaliide täna bussi peale oodata on?? --mul on väga kahju, et ma ei suuda reageerida sellistes olukordades nii nagu tahaksin.

ja üldse. kui elu on nii kibe ja töö ei meeldi, siis peaks seda kohta vahetama või ise endale laudatagust tutvustama.

bussijuhid.
haapsalusse sõites palun ma, et mind natuke varem enne esimest peatust bussist välja lastaks (ma tahtsin just maha lastaks -kirjutada, aga see ajas mind kohe naerma:))) ja enamasti ka bussijuhid seda teevad. kuid tuleb ka ette, kus mõni nähvab midagi vastu, et `ei, peatus on seal, kus peatuse koht on`, või et `nendes kuradi väikelinnades saab iga nurga peal kükitada`. no fakk.

ma ootan juba, et see generatsioon välja sureks.
sest need inimesed muudavad ka mind kibedaks.

hansa inkasso on väga meeldiv koht, vähemalt selle põhjal, kuidas minuga sealt räägiti telefoni teel. soovitan kohe kui jamasid tuleb võlglastega. ma käin täna sealt läbi.

ehitusmehed võtavad päikest.

läbi sai täna. oligi viimane eksam ja nüüd ma istun ja mõtlen paaniliselt, kas mul on veel midagi teha.. midagigi, mis peaks mingiks ajaks valmis olema või midagi, milleks mingeid sõnu, mõisteid, teooriaid pähe õppida. mingit referaati või tõlkelauseid või uurimistööd. aga ei. mitte midagi. läbi on. ja kusjuures väga edukalt veel isegi. mõnikord mõtlen, et kas tõesti see peabki kõik nii lihtne olema. et kuidas ma siis sellega üheksa aastat tagasi hakkama ei saanud. a no siis.. siis ma olin ikka rumal.

täna oli sotsioloogia eksam, üks mu lemmikainetest sel semestril ja üldse sel esimesel aastal. päris huvitav oli vaadata, kuidas mõni oli tõsiselt vaeva näinud ja mikroskoopilised spikrid omale valmistanud. mõni võttis lihtsalt suured paberid vastustega eksamiküsimustele ja pani need eksamitöö alla, kust siis maha tegi. tagumistes ridades polnud vist kedagi, kes ei oleks nii teinud. kahju kohe. kellele nad huvitav õpivad. õpetajale? enda jaoks küll mitte. ja kade ma küll pole. ma olen neist pea jagu üle igaljuhul.

. . .

mida ma nüüd teen kolm kuud?

oi kuidas ma ootasin neid kuid. ma juba septembris tundis rõõmu sellest, et kolm kuud puhkust esimest korda viimase kümne aasta jooksul (kohutav kogus (ma olen niii vana)). ja nüüd ma tunnen süümekaid, kuna pole midagi teha.

. . .

96% piiritus võtab päris hästi laua pealt värvi maha. ma just proovisin. peaks ema käest seda juurde küsima.

ema annab mulle varsti kanistritäie muda ka. siis ma saan hakata kodus peeneid mudavanne tegema. ja tervis tuleb.

. . .

vastasmajas käib ikka suur ehitus. ehitusmehed joovad liitristest pudelitest õlut.

suvi on tulekul ja mul on kuidagi mõnus tunne see. nagu midagi oleks kohe-kohe juhtumas. natuke isegi selline ärevus on sees nagu enne reisile minekut. tegelt ma lähengi homme maja peale jälle. haapsalusse on nii tore sõita, ainult poolteist tundi bussiga. selle aja sees jõuan ma umbes tunni mängida arvutiga tsivilisatsiooni või sims2-te ja siis veel pool tundi kuulata britnit või georgi või madonnat (oleneb, millest ma parasjagu unistan) nii, et ka kõik minu ümber seda kuulevad (oi ma kujutan ette, kuidas mingid tegelased võivad mõtelda, et nii suur mees ja kuulab britnit).

maja peal on nii ilus. kuldnokad on omale pesakasti uue kodu leidnud ja linavästrikud on pugenud puuriita. viimati seal olles oli terve niit nurmenukkudest kollane ja ma käisin emaga nende õisi noppimas, et neid kuivatada ja talvel teed teha. nüüd peaksid kullerkupud ja piibelehed juba õitsema ja puud täies lehes olema. oehhh.. ja seal jooksevad metskitsed ja üks suur sarvedega põder lausa koduhoovist läbi. ja peakohal tiirutab suurte tiibadega kotkas, oma saaki otsides (ma tahaks tegelt, et ta koliks mujale, kuna ma tahaks ühe posti püsti ajada, et kured omale pesa tuleks tegema, neil oleks seal palju nastikuid, keda süüa). suvel tärkavad niidu peal igasugused käpalised, sel suvel uurin kindlasti, millised need täpselt on.

aga nüüd magama. homme lippan eksamile ja siis haapsalusse. ma pean grammofoni laadima panema. ohh.. ja homme võtan ma kaili plaadi ka kaasa.